Valitsus keeras Tallinna ja Harjumaa lukku

Terviseameti juht hoiatab, et hädaolukord on jõudnud kulminatsioonini ja läheb ainult hullemaks

Eesti Facebook

Valitsuskabinet leppis kokku Tallinna ja Harjumaa lukku keeramisega, et ennetada koroonaviiruse plahvatuslikku levikut. Seni vaid Ida-Virumaal kehtinud rangete piirangute laiendamises ka Tallinnale ja Harjumaale. Hotellid jäävad siiski avatuks.

"Valitsus kehtestab ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid Ida-Virumaal. Lisaks hakkab 24. detsembrist üle riigi kehtima 50 protsendi ruumitäituvuse nõue jumalateenistustele," teatas valitsus kolmapäeva hommikul.

Piirangud hakkavad kehtima tulevast esmaspäevast ning kehtivad 17. jaanuarini.

Kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduslikku kahju, leppisid valitsuse liikmed kokku ka toetustes kõige enam mõjutatud majandussektoritele. Toetuse kogumaht ulatub 23 miljoni euroni.

Nii piirangute kui toetusmeetmete osas võtab valitsus vastu eraldi korraldused.

"Arvestades koroonaviiruse kiirenenud levikut Tallinnas ja Harjumaal, siinsete haiglate järjest suurenevat täituvust ning koroonaviiruse levikut ka haiglate personali hulgas, peame tegema raskeid otsuseid, et kaitsta meie meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest ja tagada arstiabi kättesaadavus," ütles peaminister Jüri Ratas. "Selleks, et viiruse levikut peatada, on vaja eestimaalastel veeta jõulud kitsas pereringis."

Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides.

Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.

Klientidele peavad olema suletud kõik toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalid. Toidu kaasamüük ning sellega seotud kullerteenus jääb lubatuks.

Külastajate jaoks peavad uksed sulgema kõik spordiobjektid, seal hulgas spordiklubi, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Samuti ei kehti piirang erivajadustega inimestele.

Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides.

Külastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid ja näitusasutused. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

Sisetingimustes on keelatud noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja -õpe, samuti sportimine ja treenimine. Õues on kõik need tegevused lubatud kuni kümneliikmelisele rühmale ja treenerile.

Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks, kuid järgida tuleb terviseameti ja kohaliku omavalituse poolt antavaid suuniseid viiruse leviku tõkestamiseks.

24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele

Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang, et vältida koroonaviiruse leviku ohtu jõulupühade ajal. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Üle-eestilised hariduselu piirangud kestavad üldhariduskoolidele koolivaheaja lõpuni, 10. jaanuarini.

Nendes koolides, kus vaheaeg lõpeb enne 10. jaanuari, võib 1-4. klass alustada õppetööd koolimajas.

Piiranguid, mis hakkavad kehtima pärast 10. jaanuari, arutab valitsus kabinetinõupidamisel järgmisel nädalal.

Ratas: samamoodi jätkates oleks varsti nakatunuid päevas üle 1000

Peaminister Jüri Ratas põhjendas Harjumaa rangemaid piiranguid nakatumiskordaja R jätkuva kasvuga: kui üle Eesti on see liikunud 1,1 ja 1,2 vahel, siis Harjumaal ja Tallinnas jätkanud tõusu. "Praeguses seisus jõuaksime me jaanuari esimestel nädalatel olukorda, et tuleb üle tuhande positiivse testi," ütles Ratas.

Ratase sõnul tähendaks nakatumiskordaja jõudmine näiteks 1,3-ni, et positiivsete testide arv päevas tõuseks 1500-ni. "Isegi kui näitaja jääb 1,1 juurde, siis võib olla 19. jaanuariks nakatunute arv päevas kuskil 1300," märkis Ratas, kelle sõnul tähendaks see haiglates 100 intensiivravi koha vajadust. "Meie teadmine on ka, et see tähendab suremuse päris kiiret kasvu," ütles Ratas.

Reinsalu: oli kaks alternatiivi

Välisminister Urmas Reinsalu sõnu oli valida kahe lähenemisnurga vahel, kuidas piirangutega edasi minna: kas jätkata samamoodi või piiranguid karmistada. Teadusnõukoja hinnangul rakenduks piirangute samaks jätmisel jaanuari teises pooles Harjumaal ja Tallinna sama stsenaarium, mis Ida-Virumaal aset leidis.

"Tuleb tunnistada, er R-i allaviimiseks on vaja tugevamaid meetmeid. Ja ei saa öelda, et senine pingutus oleks olnud asjatu, ilma seniste piiranguteta oleks nakatumiskordaja juba kaks. Ida-Virumaal on nakatumise kasv muutunud oluliselt aeglasemaks ja see on otsuste tegemisel hea teada, et pingutus ei lähe tühja ja rangemad meetmed töötavad," lausus Reinsalu.

Teine alternatiiv tähendas senise piirangute taseme juurde jäämist ja vaktsiinide saabumise ootamist, märkis Reinsalu. "Aga selle hinnalipik on äärmiselt dramaatiline: rohkem haiglakohti ja kaotatud inimelusid. See oligi valik. Kas meil on moraalset õigust öelda, et me ei tee seda (karmimaid piiranguid - toim.), sest see on liiga koormav. Vastus oli, et me tahame viiruse alla suruda ja võitleme iga inimelu eest," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul erineb uute piirangute mudel kevadisest loogikast, sest neid ei kohaldata üleriigiliselt. "Tekib küsimus, mis see tähendab: aga käime siis väljaspool Harjumaad. Aga see on meeskonnatöö, see ei ole nii, et on keegi kuri kuskil kõrgel ja mõtleb välja rumalaid reegleid. Need on selleks, et meid kaitsta," lausus Reinsalu.

Reinsalu märkis, et kaubanduskeskused jäetigi Harjumaal ja Ida-Virumaal lahti sellepärast, et ei tekiks massilist sõitmist teistesse maakondadesse. Teine põhjus oli eesootavad pühad, mis oleks tekitanud kaubanduskeskustes tõenäoliselt tohutu ostlemise.

Samas vähendati piiranguid Ida-Virumaal: alates 28. detsember võivad majutusasutused Ida-Virumaal oma teenuseid pakkuda.

Kiik: sama trendi jätkudes oleks haiglates 1000 patsienti

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et praegune pilt on must ning sama nakatumistrendi jätkudes peame arvestame, et COVID-patsientide arv haiglates kekrib tuhandeni. Praeguse seisuga on Eesti haiglates ligi 400 patsienti, kuid Kiige sõnul pole kahtlustki, et see arv kasvab. "Soov on, et see ei tõuseks üle 500, 550 kuni 600 juurde, mis tähendaks laialdast plaanilise ravi piiramist," lausus Kiik.

Sotsiaalministri sõnul pole ükski senine piirang suutnud nakkumiskordajat viia alla ühe ning kogu Eesti peale on kordaja ehk R endiselt 1,1 ja 1,2 vahel. Kiik märkis, et kui see piir ületada, siis tagasi normaalsusesse jõuda on kordades keerulisem kui kasutada karmimaid liikumispiiranguid ja üritada nii nakkumiskordajat vähendada.

Lutsar: laudade pühkimine ja põrandate pesemine enam ei aita

Valitsuse teadusnõukoja esinaise Irja Lutsari sõnul jõuab viirus, kui seda on ühiskonnas palju, paratamatult eesliinitöötajateni, sealhulgas haiglatesse ja meditsiiinitöötajateni. "Haiglatöötajad, kes põdesid haigust väga kergel või olid asümptomaatilised, tõid selle haiglatesse sisse," nentis Lutsar.

Lutsari sõnul peaks uute ja rangemate piirangute mõju olema nähtav teisel-kolmandal nädalal. Teadusnõukoja esinaise hinnangul on kontaktide vältimiseks seatud piirangud Harjumaal vajalikud. "Laudade pühkimisest ja põrandate pesemisest enam ei aita, me peame inimestevahelisi kontakte vähendama. /.../Kui me saame nakatumistrendi alla, oleks ka see saavutus," ütles Lutsar.

Lutsar märkis ka, et üle-eestilisi piiranguid tema praegu tulemas ei näe. "See on siis, kui üle Eesti hakkavad olema samad trendid nagu Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kui mujal hakkab ka nakatumise tõus, siis seda välistada ei saa," ütles ta.

Lutsar soovitas eakamaid omakseid jõlude ajal üksi siiski mitte jätta. "See on isiklik soovitus, mitte teaduslik: ärge jätke oma pereliikmeid jõulude ajal üksi. Kunagi ei tea, millised jõulud on neile viimased," lausus ta.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Koroonaviirus

Comments 0

No comments found