Rootsi Politsei: Stockholmi elumaja plahvatus on maffia vaheline sõda

Pagulaspoliitika viljad Rootsis, elumajades kärgatavad plahvatused ja politsei tunnistab oma jõuetust migrantidest kurjategijate ees

Eestlaste Facebook - Heia.ee

Rootsis tekitavad üha rohkem muret plahvatused, mida võimud seostavad kuritegelike jõukude omavaheliste arveteklaarimistega. Kui ööl vastu teisipäeva kärgatas kaks tugevat plahvatust Stockholmi kortermajades, siis ööl vastu kolmapäeva toimus võimas plahvatus Norrköpingis. Plahvatuste seeriad on aga kestnud juba veelgi pikemat aega, näiteks Malmö või mõne Stockholmi äärelinna puhul juba aastaid.

VIDEO: Politsei Jälitab Öises Tallinnas Põgenevat Roolijoodikut

Stockholmi plahvatuste puhul vajas arstiabi üks inimene, Norrköpingi puhul on teatatud mitmest kergemalt viga saanud inimesest. Plahvatused tekitasid ka märkimisväärset materiaalset kahju, vahendas Yle Rootsi meediat.

Politsei hinnangul olid Stockholmi Husby ja Kista piirkondades toimunud plahvatused tähelepanuväärsed seetõttu, et need olid eriti halastamatud ja need korraldati kõrvalisi tsiviilisikuid tõsiselt ohustades.

"Mitte kõigil kurjategijatel pole võimekust selliseid tegusid sooritada," nentis Stockholmi põhjaosa politsei asejuht Anders Rissel ajalehele Dagens Nyheter.

"Piir on tõsiselt ületatud, kui tehakse plahvatus elurajoonis, kus magavad kaitsetud kodanikud," rõhutas ta.

Politsei pole veel kommenteerinud plahvatuste motiivi või seda, kas plahvatused on seotud möödunud nädalal Östermalmi piirkonnas toimunud plahvatusega. Aftonbladeti andmetel on aga nende plahvatuste vahel seos olemas.

"Kui eesmärgiks polnud ka tappa, siis kindlasti tõsiselt ehmatada," iseloomustas kõrge politseiametnik Henrik Ackelman Dagens Nyheterile juhtunut. Seega on motiividena kaalumisel nii soov korraldada atentaat, maksta millegi eest kätte või kedagi hirmutada.

Tähelepanuväärne on ka see, et kui mõned pealtnägijad on küll rääkinud anonüümselt meediaga, siis politseile tunnistuste andjaid on olnud veelgi vähem.

Ajalehe Aftonbladet kogutud statistika kohaselt toimus eelmisel aastal Rootsis rohkem kui 120 plahvatust, mille uurimisel osalesid lõhkeainespetsialistidest politseinikud.

Yle vahendatud statistika on aga veelgi silmatorkavam kui 2018. aastal toimus Rootsis 162 lõhkeaine kasutamist sisaldanud rünnakut, siis 2019. aastal oli selliseid juhtumeid juba 257.

Erinevad plahvatused või granaadirünnakud on juba aastaid olnud probleemiks äärelinnades, kus on keskmisest rohkem kuritegevust, elanikkonnast moodustavad olulise osa immigranditaustaga inimesed, kelle valmisolek politseilt abi otsida on keskmisest väiksem ning kurjategijate seas on ka relvastust, mis sageli on pärit Balkani poolsaarelt.

Rootsi Uudised

Comments 0

No comments found