Riigikogu soovib põllumajanduses kasutada rohkem võõrtöölisi

Kas Mart Helme peab sööma oma sõnu?

Tasuta Kuulutused

Kuigi valitsus nõustus alguses EKRE juhtide poliitilise sooviga mitte pikendada ukrainlastest hoojatöötajate Eesti põllumajanduses töötamist, kalduvad Keskerakonna ja Isamaa mitmed poliitikud nüüd sinnapoole, et riigikogu aruteludel see otsus ümber vaadata. Mõistagi toetavad neid põllumajandusettevõtjad.

VIDEO: Peaminister Jüri Ratas Pöördumine, Peatame Koroonaviiruse

Koroona on sulgenud piirid. Euroopa Liitu väljastpoolt keegi naljalt ei pääse, isegi Schengeni viisaruumis tarastasid riigid end rahvuspiiridega. Kes sees, see sees ja kes väljas, see väljas, ütles selle kohta Eesti siseminister Mart Helme.

Umbes 2000 hooajatöölist, peamiselt Ukrainast, keda meie põllumajandusettevõtjad siia tänavu ootasid, ilmselt jäävadki kodumaale. Ent mis saab 237 hooajatöölisest, kes peaks Eestist lahkuma aprillis ja 206 inimesest, kelle töötamisaeg saab täis maikuus, enamik neist töötab põllumajanduses?

Siseminister tõrjub maameeste muret

Näiteks talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja aasta põllumehe tiitliga pärjatud põllumajandusettevõtjad palusid valitsuselt nende võõrtööliste edasitöötamise lubamist. Sama soovis ka maaeluministeerium.

"Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 põllumajanduses töötavast võõrtöölisest,"  lükkas maainimeste palved tagasi siseminister Mart Helme, EKRE esimees, rääkides põllumajanduses töötavatest välismaalastest, kelle töötamise õigus lõpeb aprillis.

Siseministeeriumi 2. aprilli pressiteade kandis ühemõttelist pealkirja: "Töö kaotanud välismaalastel tuleb naasta koduriiki." Siis oli valitsus kiitnud heaks välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on tagada, et töö kaotanud välismaalased lahkuvad Eestist esimesel võimalusel. 

Ka siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus meenutas "Aktuaalses kaameras", et välismaalaste seadusest tulenevalt ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada. Hooajatöödel võib välismaalane Eestis töötada maksimaalselt üheksa kuud ühe aasta jooksul.

"Eesti toidujulgeolek ei sõltu võõrtööjõust," korda Annus siseministri sõnu. "Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma kaasmaalastel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde inimesi, kes töö kaotavad, peame toetama Eesti elanikke. Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda."

1600-eurose palgaga lüpsja ei tule

Põllumajanduse tippjuht Lembit Paal, aasta põllumees 2016, näeb elu hoopis teistmoodi. "Millegipärast arvatakse, et see põllumehe amet on niivõrd primitiivne, et sellega võib hakkama saada iga kassapidaja, iga treial või kes iganes, kes kuskilt nüüd töökoha kaotuse tõttu vabaks jääb. See on uskumatult primitiivne arusaam tänapäeva kaasaegsest põllumajandusest," ütles ta usutluses "Aktuaalsele kaamerale". "Ma siiralt ei usu, et neid soovijaid siia maale tööle tulla üldse on."

Siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus meenutas, et 29. veebruaril oli töötukassa andmetel Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kelle hulgas oli üle 1500 inimese, kes töötasid varem põllumajanduses või loomakasvatuses.

Õige. Aga kui paljud neist on töötukassale öelnud, et sooviksid põllumajanduses edasi töötada? 97.

Mullu oktoobris rääkis Põlvamaal asuva Külmsoo talu vanaperemees Raivo Musting, aasta põllumees 2001, väljaandele Põllumehe Teataja:  "Otsime endale lüpsjat, palk 1600 eurot, neli päeva tööl, kaks vaba. Nulliring, keegi ei võta isegi ühendust."

Siis oli Külmsoo laudas kaks ukrainlannat lüpsmas ja üks ukrainlane traktori peal, peremees tegi töölistemajaks korda Kiuma vana koolimaja. "Nad töötavad korralikult, kuna neil on üks asi, mis meie inimestel puudub – töötahe. Nad tahavad raha teenida. Mul on näiteks üks lüpsja, kes saadab kogu teenitud raha koju ja jätab kuus endale 150 eurot elamiseks. Kui tal juhtub vaba päev olema, tuleb ikka küsima, kas mingit tööd ei saaks," jutustas Musting.

"Ukrainlased on ju Eesti riigile väga head lüpsilehmad – neil lähevad alguses maksud maha ju kohe esimese euro pealt. Ma olen poliitikutele öelnud, ärge jumala pärast nende tulekut ära keelake. Nad on tublid!" kiitis taluperemees.

Paindlikkuse toetajad riigikogus

Riigikogu hakkab välismaalaste seaduse muudatusi, mis on osa valitsuses kokku pandud nn koroona-kobarseadusest, arutama järgmisel esmaspäeval.

Parlamendi maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond) oli maaeluminister Jüri Ratase esimeses valitsuses 2016-2019. Põllumajanduse võõrtööliste üle lubab ta komisjonis tõsist arutelu.

"Ei ole võimalik juhet välja tõmmata – traktorid ei saa seisma jääda, lehmad lüpsmata," ei pea ta õigeks praegu siin töötavatest võõrtöölistest lahti ütlemist.

See ei ole ainult Eesti probleem. Tamm vaatab näiteks põhjanaabri poole, kus põllumehed muretsevad, kuidas korvata 16 000 hooajatöölise puudumine, sest koroonakriis tõkestab võõrtööjõu saabumise Soome, mis võib päädida kohaliku köögivilja nappuse ja kallinemisega.

"Paindlik peab olema. Need, kes on [Eestis] sees, neile võiks tööluba pikendada," soovitas Tamm. Ja lubas seda korrata parlamendi maaelukomisjoni istungil 6. aprillil.

Tammega nõustub - küll ettevatlikumalt - Isamaa esimees, riigikogu asespiiker Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister aastatel 2007-2014.

"Kriis on eriolukord, igas mõttes. Siin peab riiklik poliitika olema paindlik, et me ise ei võimendaks kriisi," ütles ta. "Võõrtöölised põllumajanduses on kindlasti riigikogus arutelu koht ja on kaalumist väärt [ettepanek], et kui neil on elamisluba, siis pikendada ka nende töötamise luba."

Aga, Seederi hinnangul peavad pikemas vaates meie inimesed ise olema valmis ümber õppima ja valmis liikuma ühest sektorist teise, sest: "Kui on kriis, peame kõik oma harjumusi muutma."

Riigikogu õiguskomisjon arutas nn koroona-kobarseadust juba 2. aprillil ja saatis selle esimesele lugemisele. "Siis jääb parandusettepanekuteks kaks-kolm päeva," julgustas õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, Keskerakonna aseesimees, ja küsis otsekui iseendalt: "Kas võõrsilt pärit hooajatöötajad, kes on Eestis seaduslikult, võiksid saada töötamise pikendust?" Ja vastas: "Tundub praeguses olukorras olevat tervemõistuslik otsus."

Kui möödunud aastal pidi maaeluministri kohalt lahkuma Mart Järvik, kes kaotas peaministri usalduse, pakkusid EKRE juhid ministriportfelli põllumajandust süvitsi tundvale riigikogu liikmele Merry Aartile, kes aga loobus ja Järviku kabinetti kolis samuti maaelu taustaga Arvo Aller.

Nüüd rõhutas Merry Aart, et väljendab isiklikku ja ainult isiklikku arvamust, kui ütles: "Põllumajandus pole nii lihtne, et kes tahab, see tuleb [tööle]. Ma ei oleks väga vastu, et praeguse kriisi ajal pikendada põllumajanduses töötavate välistööliste Eestis töötamist, et oleks aega üle minna oma tööjõule, inimesi välja õpetada."

Eesti Uudised

Comments 0

No comments found