Bolt on käpuli ja tahab riigilt hiiglasliku 50 miljonit abi

Valitsusele saadetud kirjas teatavad idufirma omanikud, et Bolt vaagub hinge ja tahab koheselt väga suurt riigiabi

Vaba Sõna - Sõna on Vaba

Alles aprilli alguses väitis takso- ja kullerteenuseid vahendava Bolti asutaja Markus Villig, et nende põhiäri on kukkunud 20-30 protsenti, siis äsja avalikuks tulnud andmetest nähtub, et ettevõtte käive on langenud tervelt 85% ning ta vajab riigilt kohest tuge, et üldse ellu jääda.

VIDEO: Eesti Näitlejad - Kurat, jää koju!

Nimelt saatsid Bolti asutajad Markus ja Martin Villig peaministrile, majandus- ja taristuministrile ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile kirja, kus paluvad riigilt 50 miljonit eurot laenu.

“Võttes arvesse mõju Bolti käibele (langus 85%) ja teadlaste mudeleid, et majanduse taastumine toimub järk-järgult ning tänase prognoosi järgi ilmselt alles juunis-juulis, on meie minimaalne finantseerimisvajadus aprillist alates järgmisteks kuudeks vähemalt 15 miljonit eurot kuus, kokku 50 miljonit eurot,” kirjutasid vennad.

Loe veel: Purjus ja lubadeta noormees ärandas Raplas liinibussi

“See summa on vajalik püsikulude katmiseks ja turu muutustest tulenevateks kiireteks investeeringuteks, ​et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimekus kriisist välja tulla ilma saatuslike mõjudeta,” jätkasid Villigud andes mõista, et ettevõte vaagub hinge.

Kulude all peavad nad silmas peamiselt palku, kusjuures juba on jõustatud palgakärped kõigile ettevõtte töötajatele, ning olemasolevad pikaajalised siduvad kohustuse täitmist.

Eelmisel majandusaastal ligi 60 miljoni eurose kahjumi teeninud Bolt sõlmis alles tänavu aasta alguses Euroopa Investeerimispangaga (EIP) laenulepingu, mille raames pank toetab Bolti tootearendust ja laienemist 50 miljoni euroga.

Pangad laenu ei anna

“Oleme pöördunud KredExi käendusega laenu saamiseks kõigi Eesti suuremate kommertspankade poole. ​Pankade poolt tõstatatud peamised probleemid on seotud KredExi tagatise toimimise vormiga,” jätkasid Bolti asutajad oma ühispöördumises.

Nimelt suudab KredEx hetkel katta kuni 90% panga ​võimalikust laenukahjumist​. Teisisõnu, käendus on ​proportsionaalne pangale tekkinud kahju suurusega, mis tähendab, et pangad peaksid krediidiotsuse tegemisel lähtuma laenuvõtja äririskist, jättes käenduse arvestamata.

“Kuid ei bilansimaht ega Bolti kasumi ja kahjumi suhe ei vasta tavalistele panga krediidiotsuste standarditele. See analüüs kehtib enamiku – kui mitte kõigi – Eesti kiire kasvuga ettevõtete kohta. Seetõttu ei ole kohaldatavad kriteeriumid hetkeolukorras otstarbekohased,” selgitati kirjas.

Selleks, et pangad saaksid praeguses erakorralises olukorras Bolti finantseerida, peaks KredExi käendus katma ​90% põhisummast laenu fikseeritud summana ja mitte 90% võimalikest kahjudest, nagu hetkel nõutud. Nii saaks Bolt ülejäänud 10% katta näiteks sularahatagatisega vms.

Nii pakubki Bolti juhtkond välja kaks lahendust. KredExi otsene erakorraline laen Boltile kogusummas 50 miljonit eurot või KredExi tagatud fikseeritud laenukäendus pangalaenule, mis vastab 90-100 protsendile põhisummast.

“Teame, et olukord eeldab lisaeelarve ning ettevõtluse toetamise laenude riikliku tagamise seaduse muudatuste vastuvõtmist riigikogu poolt eeldatavasti aprilli keskpaigas ning oleme valmis vastama võimalikele tekkivatele lisaküsimustele ja jääme lootma teie võimalikult kiirele vastusele, et lahendada olukorrast tingitud väljakutsed vastastikuse kasu eesmärgil,” kirjutasid vennad Villigud.

Uutest äridest ei piisa

Alles aprilli alguses rääkis Markus Villgi, et ettevõte põhiäri langus on olnud 20-30 protsenti ning vastavalt sellele on langetatud ka töötajate palkasid.

“Transporditeenuseid pole praegu pakkuda piisavas mahus, mistõttu oleme sunnitud vähendama töömahtu ja vastavalt ka töötasu 20-30 protsenti,” rääkis Villigi siis. Ta pidas silmas eelkõige takso- ja autorenditeenust, mille kasutamist on inimesed eriolukorras vähendanud.

Samas Bolti kolm ülejäänud ärisuunda kasvavad mühinal. Nii on hakatud pakkuma lisaks takso- ja toidukulleriteenustele ka kojuvedu kauplustest ning pakivedu firmadele.

Kui esimene kasvab Villigu kinnitusel 50-60% kiirusega, siis teise osas on juba üle tuhande ettevõtte avaldanud soovi teenust kasutada. Nõudlus teenuse järele, kus mõne tunniga viiakse pakk kohale, on suur üle maailma ning Villigu sõnul suudavad nad seda tühimikku praegu hästi täita.

“Põhiäris on mahud kukkunud mitmeks kuuks, samas ettevõtted vajavad abi. Mõned kuud keskendumegi neile uutele ärisuundadele,” selgitas Villig toona.

Nüüd selgus aga, et uued ärisuunad ei suuda katta Bolti põhitegevuse sisuliselt kokkukukkumisest saadavat kahju.

Bolt on Eesti üks kahest ükssarvikust ehk miljardifirmast, kuid ainus, kelle peakontor on endiselt Eestis. Platvormil on miljon autojuhti, 40 miljonit klienti 150 linnas 35 riigis nii Euroopa Liidus kui ka Aafrikas. Enne globaalset eriolukorda tehti Bolti platvormil päevas ligi miljon sõitu. Lisaks pakub firma toidu kojuvedu, elektritõukerataste renti ja kullerteenust. Bolti platvormi aastane sõitude ja tehingute kogusumma on hinnanguliselt 2 miljardit eurot.

Karantiinist tingitud liikumispiirangud ja sadade linnade sulgemine on toonud kaasa Bolti globaalse käibe ootamatu languse 85 protsenti. Ettevõtes on 1500 töötajat, kellest 515 töötab Eestis.

Comments 0

No comments found